Kiududel on kaks peamist omadust: esiteks on need nii peened, et neid ei saa palja silmaga otse jälgida, tavaliselt on nende läbimõõt vahemikus mõni kuni mitukümmend mikronit (või isegi peenem); teiseks on neil kõrge kuvasuhe, mis ulatub kümnetest või sadadest kümnete tuhandeteni või isegi teoreetiliselt läheneb lõpmatusele, olenevalt kiu tüübist. See annab neile pikkusega seotud erinevad mehaanilised omadused; Näiteks läbivad need painutamise või keerdumise ajal lokaliseeritud, väiksemaid deformatsioone, kuid need deformeeruvad siiski olulisel määral üldise venituse ajal, isegi elastsuse vahemikus. Lühidalt öeldes on kiud defineeritud kui materjal, mis on nii peen, palja silmaga nähtamatu läbimõõt kui ka pikk, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe ületab mitukümmend.
Keemilised kiud
Polüesterlõng klassifitseeritakse sünteetiliseks kiuks, keemiliste kiudude alamrühmaks. Keemilisi kiude toodetakse keemilise töötlemise teel ja need jagunevad kolme tüüpi: keemilised (regenereeritud) kiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Nende hulgas erinevad sünteetilised kiud keemilise koostise poolest põhimõtteliselt looduslikest kiududest; need luuakse esmalt monomeeride sünteesimisel toorainest, nagu nafta, kivisüsi või maagaas, ning seejärel keemilise sünteesi ja mehaaniliste meetodite abil kiududeks töötlemisel. Polüester (polüetüleentereftalaat ehk PET) on üks enim toodetud ja kasutatavaid sünteetilisi kiude.